MIHTTOMEARRI

Digitála girjjálašvuohta (podkásta) smávvamánáide man ulbmil lea ovdánahttit giela ja guldalandáiddu, ovddidit sámi muitalanárbevieru, ja lávluma, luođi ja musihka.

Eahpeformálalaš jearahallaniskkadeapmi muhtin sámi smávvamánnáváhnemiid gaskkas geažuha ahte YouTube váldá dađistaga stuorát saji sámi mánáid árgabeaivvis, ja eŋgelasgiella vuoitá dađistaga eambbo saji. Interneahtas eai báljo oba gávdno ge guoimmuhanfálaldagat sámegillii, ja sámi njálmmálaš árbevierrui lea oalát jávkagoahtán. Sámi servodagas váilot muitalusat já máidnasat sámegillii mat leat heivehuvvon smávvamánáide, ja jietnagirjjiid ja podkásttaid hámis ii gávdno báljo mihkkege. 

"Elle ja Májjá máilbmi"-prošeavtta áigumuš lea fállat guoimmuheami davvisámegillii mánáide gaskal 2 ja 6 jagi, mii seammás nanne giela ja ovddida guldalandáidduid álkis muitalusaid bokte guovtti bussá birra geat ealliba gelddolaš eallima ja geat dađistaga geavvaba bárttiid sisa. Bussá guoktá Elle ja Májjá bokte besset guldaleaddjit maiddái oahpásnuvvat eará elliiguin ja luonddudáhpáhusaiguin, ja oahppat eaŋkilis lávlagiid ja elliidluđiid. Ulbmil lea implementeret dáid lunddolaš oassin muitalanárbevierus, dainna doaivagiin ahte erenoamážit luohti šattašii lunddolaš oassin mánáid árgabeaivvis.

Podkásta almmuhuvvo seammás maiddái dárogillii juste seammá muitalusaiguin, nu ahte ovdamearkka dihte mánát guovttegielat ruovttuin dahje mánát geain ii leat sámegiella ruovttugiellan obanassiige, muhto geat leat oahppame sámegiela, besset guldalit muitalusaid goappašat gillii ja nu nannet identitehtadovddu ja álkidahttit giellaoahppama.

Eará guovddáš mihttomearit:

• ovdánahttit giela

• hárjehallat guldalit

• ovddidit sámi muitalanárbevieru

• ovddidit lávluma, juoigama ja musihka 

• oahppat iešguđetlágan elliidluđiid

• geahččaladdat musihkalaš šuoŋaiguin ja ritmmaiguin

• ovddidit leaikkastallama ja hutkáivuođa

• hárjehallat geavahit iešguđetlágan kreatiiva musihkalaš gaskaomiid resursan

Musihkka ja juoigan geavahuvvo sihke gulahallamin ja spontána gaskkusteapmin. Dutkan čájeha ahte musihkka ja eará estehtalaš fágain leat mávssolaš ja positiiva beavttut mánáide ja nuoraide. Dat buorida iešluohttámuša, oktavuođa earáiguin ja maiddái movttiidahttá. Musihkka botke rájiid, musihkka lea giella man buohkat ipmirdit, dat dálkkoda, dat addá struktuvrraid ja einnostahttivuođa, dat ráhkada oadjebas rámmaid ja vásáhusaid. Musihkka lea jeđđehus ja illu ja dat hábme identitehta ja gullevašvuođa. Musihkka bidjá johtui lihkastagaid olbmo siste ja olbmuid gaskkas ja váikkuha sihke ovttaskas olbmo ja kollektiivalaččat. 

Muhtin musihkkadutki Cambridge Universitys (De Nora 2000) dadjá ahte "... musihkka lea dego min iežamet joatkka". Go mii guldalit musihka, de šaddá dat musihkka maid mii guldalit govvan dasa geat mii leat ja makkár identitehta mii háliidit ovdanbuktit. Mánát ja nuorat geavahit dávjá musihka go galget čilget iežaset dovdduid ja maiddái go galget deattuhit iežaset identitehta. Musihkka lea oassin ovttaskas olbmo iešbiográfalaš eallinmuitalusain. Musihkka veahkeha gávnnahit guđiid oktavuođaide olmmoš háliida gullat, ja musihkka fuolaha maiddái iešguđetlágan oahppanproseassaid.

Nu ahte vuođđojurdda lea: "Lea dego spináhtta. Jus du mánná ii fuola spináhta, de ii leat ávki fállat ain eambbo spináhta. Ii mánná bora eambbo dan dihte, muhto jus don fálat spináhta eará hámis. Eambbo hutkálaš vugiin. Páian dahje eará hámis. De gal soaitá mánná lohkat "vuoi, dát lei oba njálggat". (Sitáhtta: Anne Bamford girjjis Wow-faktoren -globalt forskningskompendium, om kunstfagenes betydning i utdanning, 2008).